MUSTAND

Algmaterjalid Julia Spasiitzili bakalaureusetööks:
"Mužarimi Pärimus".

Purgatooriumi väravad 2

Koopaelanikud
Jumal! Koerakoonlased on vähim meie muredest. Need koopad kubisevad kõikmõeldavatest olenditest.

Oleme ekselnud tunde ja pidanud maha mitu lahingut.

Näib, nagu oleks koobastesse oma kodu rajanud erinevad hõimud, kes kõik omavahel sõda peavad. Katsed mõnega neist rahumeelselt suhelda on seni liiva jooksnud.

Mees maas
Pidasime maha lahingu inimlaadsete pruunikarvaliste olenditega, keda nimetatakse täikarudeks. Nende koondatud jõud osutusid meie jaoks liiga tugevaks ja pidime taganema. Paraku ei õnnestunud Aleksandril piiramisrõngast välja murda ja me ei tea, mis temast sai.

Kui olime piisavalt kaugele põgenenud, kogusime jõudu ja panime paika uue sõjaplaani. Juba olimegi vasturünnakul ja lõime vaenlaste sõjasalga puruks. Aleksandrit enam nendega ei olnud.

Üle tunni on möödas sellest, kui viimati Aleksandrit nägime. Ainsaks heaks märgiks on see, et me pole leidnud tema surnukeha. Siin näib olevat lugematul hulgal koopaharusid ja meil pole aimugi, kust teda otsida.

Plaan
Aleksandri elulootused vähenevad iga minutiga. Peame kiirustama!

Purgatooriumi väravad

Teekond
Sultan ja Ronan rääkisid, et tee Purgatooriumisse viib läbi mägede, kus möödume Purgatooriumi väravatest. Nende sõnul on tegemist uhke monumendiga, millest teisele poole jäävad koopad, mille läbimisel pole Purgatooriumisse enam kuigi pikk maa.

Oleme mitu päeva teel olnud. Metsast on saanud voored ja voortest kaljumäed. Juba sumpame lumistes tippudes ja olime sunnitud Tseesari (meie hobuse) tagasi Felsburgi saatma. 

Külm on. Loodetavasti leiame peagi koopad.

Jõudsime Purgatooriumi väravateni. Kaljusse raiutud värav on grandioosne. Selle tagant algavad sajad koopad peaksid Ronani ja Sultani sõnul olema ohutud, kuigi mõneks ajaks ära eksimine on reaalne võimalus. Varem või hiljem pidavat iga rändur aga teise otsa jõudma ning kaardistamist pole kunagi vajalikuks peetud. Purgatooriumi mungad usuvad, et ekslemine on hingeline katsumus.

Koopaelanikud
Ronan oli Purgatooriumis viimati vähemalt selle aasta aprillis ja siis polnud keegi kuulnud, et koobastes mingi oht varitseks. Praegu pole enam kahtlust, et me pole siin ainsad viibijad. Otseselt pole me kellelegi sülle jooksnud, aga jäljed viitavad aktiivsele elutegevusele.

Varjus püsides nägime punti laiu kübaraid kandvaid kogusid koobastest välja tulemas. Mužarimi kummardajad! Mida nemad siin teevad?

Põrkasime kokku koopaelanikega! Need olid koerakoonlaste sõdalased, kelle lõksu me jalutasime. Lõime nende rünnaku tagasi.

Plaan
Jätkame ekslemist Purgatooriumi Väravates, lootuses leida tee, mis viiks meid läbi mäe.

Poolte valimine

Zinuri ema
Zinuri ema, Milda, ei olnud kuigi jutukas. Katsed tema poja kohta rohkem teavet koguda luhtusid.

Selgus, et Iiris - punapäine tüdruk, keda Timmi (kääbus tsirkusekaravanist) otsis - on samuti käinud hiljuti Milda (Zinuri ema) käest tema poja kohta uurimas.

Ootasime, kuni Milda kodust välja läks ja murdsime ta korterisse sisse. Zinur oli siin elanud. Tuhnisime ta toas ja võtsime kaasa materjali, mis näis meile oluline. Selle kallal peab natuke tööd tegema, enne kui nende tähendust täielikult mõistame.

Missioon Keldronile
Keldron palus meie abi ühe Keepide Gildi vastu tunnistusi jagava isiku kaitsmisel. Tema nimi on Värat.

Varag palus meie abi Värati vaikima sundimisel.

Otsustasime aidata Keldronit. Keepide Gild tegi öösel katse Väratit mõrvata. Luhtasime nende katse. Ronan sai noahaava, aga ta jääb elama.

Järgmisel õhtul võeti meid linnavahtide poolt kinni liigse jõu kasutamise eest oma ülesande täitmisel. Nimelt oli Sultan tapnud kolm ründajatega koostööd teinud relvitut tsiviilisikut, kes olid saadetud meie tähelepanu kõrvale juhtima.

Sultan vangistati. Ronan sai vapruse eest Mõõkade Vennaskonna medaljoni. Teised pääsesid rahatrahvi või hoiatusega.

Paar päeva hiljem määrati Sultani karistuseks hukkamine tähtajaga selle nädala jooksul.

Ronani saatusekaaslane
Kohtasime kõrtsis meest nimega Kevin, kes pikalt Ronanit vaatas. Kõik, mis me temalt välja pinnida suutsime, oli soovitus külastada ühte hauakaevajat Felsburgi kalmistul.

Kevin oli tuttav Iirisega, aga kas tema kavatsused kadunud naise suhtes olid head või halvad, jäi mõistatuseks.

Kalmistult leitud hauakaevaja näitas meile mitu nädalat tagasi kanalisatsioonist leitud laipa, kelle oimukohtadel olid äratuntavad numbrid. Need olid samad, mis on tätoveeritud Ronanile, ainsaks erinevuseks viimane number. Ronan väidab, et on leiu üle sama üllatunud kui meie, ega mäleta endiselt, mis juhtus tema elus kogu möödunud maikuu kestel.

Zinuri materjalid
Materjalid, mis Zinuri toast varastasime, viitavad mägedesse jääva Purgatooriumi kloostri suunas. Paik, mis on olnud koduks nii Sultanile kui Ronanile. Me ei tea, mida Zinur sealt otsinud on, aga pole kahtlust, et koht on mehele suurt huvi pakkunud.
 
Teine missioon Keldronile
Keldron palus taas meie abi. Otsustasime aidata, lootuses kasutada oma koostööd argumendina Sultani vabastamiseks.

Aitasime edukalt vahele võtta linnavahtide hulka kuulunud Keepide Gildi agendi nimega Sarev.

Kuninga käsk
Tänu oma märkimisväärsele abile Felsburgi turvalisuse tagamisel lubati meid kokkusaamisele kuningaga (Isand Borman).

Kuningas oli ärritatud üha suurenevale Keepide Gildi infiltreerumisele tema alluvate ridadesse ning Sir Keldroni sihikindlale soovile mitte karistada neid, keda pole olnud võimalik seaduslikult süüdi mõista. Soovitasime tal karmimaid meetmeid kasutada. See mõte meeldis kuningale, kuigi ta viis selle sammukese kaugemale, kui oskasime oodata - tema valvurid hukkasid Sarevi kohapeal ja ilma kohtumõistmiseta.

Palusime kuningalt Sultanile armu. See nõudis kõvasti veenmist, aga lõpuks nõustus ta surmaotsuse vahetama väljasaatmise vastu. Sultan vabastatakse, kuid peaks ta veel kunagi oma jala Felsburgi linna tõstma, ootab teda hukkamiskäsk.

Plaan
Pakime kiiresti asjad, otsime üles kõik Tasujad, kes parasjagu Felsburgis viibivad (juba kohtasime üle pika aja Aleksandrit) ja võtame suuna Purgatooriumisse.