MUSTAND

Algmaterjalid Julia Spasiitzili bakalaureusetööks:
"Mužarimi Pärimus".

Vaenlane varjudes

Ega me eriti midagi ei teinudki. Oleg üsna suurel määral lahendas selle probleemi ise ära. No eks me aitasime ka: näiteks Kumahelk luuras hiirekestega, Hak skanneeris silmadega läbi seinte ja nii edasi, aga põhimõtteliselt viisime selle operatsiooni läbi Olegi juhtimisel. Ühel hetkel hiilis ta talliustest välja ja kutsus meid appi magavaid lurjuseid une pealt kinni siduma. Kui see tehtud sai, siis sadasime kogu oma jõuguga joogiruumi sisse. Üllatusmoment oli meie kasuks ja väänasime nad kiiresti maha.

Päästsime sellest majast kaks naist. Üks neist oli sellesama kõrtsi omaniku tütar. Paraku olid nii omanik ise kui tema naine julmurite poolt meie saabumiseks mõrvatud. Teine naine oli haldjatar. Nii räämas laanlast pole ma elades näinud. Teda oli kuude kaupa piinatud ja kiusatud. Kes teab, mis õudusi ta siin täpselt üle pidi elama. Igal juhul päästsime nad vabadusse ja valmistume nüüd kurjategijaid külla kohtu ette viima.

Jõudsime hommiku poole ööd külasse ja selgitasime, kes siin nende kaabakate üle kohut peaks mõistma. Üsna kiiresti tuli välja, et kõik isikud, kes sellega tegeleda võiksid, on sõjas, ja meie ise oleme need, kes siin kõrgeimat võimu kannavad. Arutasime natuke asja omavahel ja otsustasime nad lõpuks külavanema mõisa keldrisse luku taha panna, kuhu nad tema naasmist ootama saavad jääda.

Pean ütlema, et praegu, kui see lugu on meie selja taha jäänud, tunnen end tõeliselt hästi. Me võtsime need paadunud pätid ja sõjajooksikud kinni ilma ühegi tapmiseta. Me tõesti oleme Valged Tasujad suurte tähtedega.

Miski siiski on, mis pisut muret tekitab. See on meie grupi lõhestumin Deigoni üle. Olen otsustanud, et mina selles teemas pooli ei vali. Seetõttu jätsin teistele rääkimata, kui nägin pealt Olegi ja Lucast, kes ühega meie vangidest pikalt juttu puhusid ja pärast kõrtsmikule, kes vangide eest hoolitsema pidi, käsu jätsid see üks vang pärast meie lahkumist vabaks lasta. Oletan, et neil õnnestus see hing oma kultusesse värvata ja tema ülesandeks saab siinsetel aladel Deigoni mõjuvõimu suurendamine.

Meie ülejäänud peatumine Künkaküljel jäi üürikeseks, kuigi hubaseks, ja tegime peale lahkumist võimalikult kiiret tempot. Nüüd jõudsime Kadakatamme külla. Minu silmadele on see küla nagu iga teine - tööjõulised mehed kadunud, naised kurvad ja majad trööstitud - aga paljudele Valgetele Tasujatele on Kadakatamme kodu. 

Tutvusin siis majaga, kus elas Vidrik ja kirikuisaga, kes Haki eest sõjaeelsel ajal hoolitsenud oli. Istusin Nikolase kõrtsis, kus Valgete Tasujate liikmed enne sõda olid koos naernud ja muretult klaase kokku löönud. Käisin isegi läbi sepakojast, mis oli koduks Deloorale ja tema sepast abikaasale. Deloora seisis õue peal nukralt ja vaatas enda kõledat kodu, kus tema mees oli viimati ahjusid kütnud palju kuid tagasi, enne kui ta sõtta kutsuti. Ma olin Kadakatammesse naasmist oodanud põnevusega. Arvasin, et see on koht, kuhu me rõõmsatena tagasi tuleme, kui kõik see kohutav katsumus meie selja taga on. Reaalsuses osutus Kadakatamme aga värvituks paigaks, mis oli sõjast sama kurnatud nagu iga teine küla, millest läbi ratsutasime. Tahan siit minema..

Meie peatumine piirdus mõne tunniga ja nüüd oleme jälle teel. Felsburg on vaid mõne tunni kaugusel.

Oleme Felsburgis! Selle linna suurus ja tohutud müürid, mis seda ümbritsevad, tekitavad minus iga kord aukartust. Eriti nüüd, kui sõda on ümberringi. Need müürid võivad meile veel kasuks tulla. Asjatame natuke linna peal ja suundume siis kuninga nõunik Ioini otsima, kellel pidi meile pakiline teade olema.

Hirmus! Oleme avastanud midagi kohutavat!! Kuidas sai see meil kahe silma vahele jääda?! Oleme ju algusest peale teadnud, et Mužarimi käsilastel on võime kasutada Dimensiooni - Felsburgiga paralleelset varjude maailma. Xerox ise oli sinna sattunud ja isegi mina olin seal käinud, kui Purgatooriumi koobastes kultuseliikmega kokku jooksime! Kuninga nõunik oli avastanud, et Mužarimi väed kasutavad sedasama Dimensiooni, et Felsburgi peale marssida! Arvestades, et vägi asus ilmselt teele samal ajal, kui see, mis pressis Valgekoja müüridele võivad Mužarimi hordid iga hetk müüride taha jõuda!!!

Lähim lõhe meie ja kõrvalmaailma vahel on ju siinsamas, linnast mõne tunni kaugusel metsas! Olime seda paika külastanud peaaegu esimese asjana peale esimest korda Felsburgi saabumist. Dimensioonirebend järve põhjas, kust imbunud jõud olid sõgestanud järveserval elava vanapaari, kes linna pealt hoole alla võetud vaeslastest eineid hakkasid küpsetama. Olime tookord vanapaari tapnud, lapsed päästnud ja maja maha põletanud, aga selle järve, ja kurjuse selle järve põhjas, jätsime unarusse!!

Kuninga nõunik Ioin oli läinud tuhnima vanadesse varemetesse, mis oli kord olnud dimensioonide vahel liikuvate nõidade kojaks. Ta polnud veel naasnud, kuid õnneks oskame talle järele minna. Siin pole aega öömaja otsida. Kõik on kaalul! Teele!