MUSTAND

Algmaterjalid Julia Spasiitzili bakalaureusetööks:
"Mužarimi Pärimus".

Lahkarvamused

Kükitame parasjagu võsas ja luurame siit vana torni, kuhu kuninga nõunik Ioin meile teadaolevalt mõne päeva eest tulnud oli. Asi ei näe kuigi hea  välja – torn on orkide poolt üle võetud. Kumahelk käis pilguga torni ümbritsevad jäljed üle ja järeldas, et Ioin ja tema saatjaskond olid siin pahaaimamatult nendesamade orkide ohvriks langenud. Kuna torn oli kunagi koduks dimensioonide vahel rändavatele sõdalasnõidadele, lootis Ioin siit ilmselt leida midagi, mis aitaks sulgeda Dimensioonist tulevad väravad enne, kui Mužarim nendest välja marsib. Igal juhul on olukord kriitiline ja paneme paika sõjaplaani, et..

Vidrik segas mu kirjutamise ära. Ta ütles, et siin pole aega raisata ja peame kohe sisse liikuma. Juba tulen!

Vidriku vägi on suurem, kui oskasin arvata! Marssisime torni sisse ja kui Vidrik teatas uhkel häälel, et oleme Valged Tasujad ja orkidel oleks parem meie vastu mitte oma relvi tõsta, kuulasid nad tema sõna! Orkide pealik käskis oma meestel taanduda ja just praegu arutabki see kohutav rohenahk Virdrikuga torni üleandmise üksikasju. Uskumatu, milline vägi ja maine meiega kaasas käib!

Leidsime orkide kätte jäänud Ioini ja tema saatkonna. Nende seas oli ellujääjaid, kuid Ioin ise oli paraku hukkunud. Jätkame lootusrikkalt tornis luusimist. Igasugune vihje väravate sulgemiseks tuleb meile praegu kasuks.

Leidsime! Siin on noodid lauludele, mille imepärane viis mõjutab dimensiooniväravate võnkeid selliselt, et need kokku varisevad. Ainuke probleem on, et väravad tekivad mõne sajandi jooksul suvalistesse kohtadesse tagasi. Kui sulgeme kõik väravad, lükkame sellega Mužarimi saabumise vaid mõne sajandi edasi. Siis ei ole meil aga enam eelist teada, kustkohast Mužarim välja immitsema hakkab ja kõik väed, mis oleme Mužarimi vastu suure vaevaga ühendanud, on selleks ajaks ammu laiali marssinud. Rääkimata sellest, et me ise oleme vanadusse surnud. Aga siiski – oleksime Felsburgi praeguseks päästnud.

Nüüd käis Hak lauale uue huvitava idee: kõige kaugem dimensioonirebend on Liivakivi lähedal. Praegu on Mužarimi vastu ühendatud sõjasalgad mööda Felsburgi laiali, aga kui sulgeksime kõik väravad peale selle, mis on Liivakivi all, võidaksime endale paar nädalat – piisav aeg, et väed Liivakivi alla kokku koguda ja Mužarimile mõõk käes vastu astuda. Tundub, et tema plaan on Valgetele Tasujatele meelt mööda. Ainult Oleg hoiab veel end tagasi ja paistab ootavat võimalust sõna sekka öelda.

Appikene, mis taktika just lauale käidi. Oleg pakkus välja võimaluse Mužarimi totaalseks hävitamiseks ilma, et peaksime kaotama ainsatki koju igatsevat sõdurit. Deigon! Mužarimi vägi plaanib ju Felsburgi rünnata läbi dimensioonirebendi, mis peitub Felsburgi läheduses ja järve põhjas. Vesi on Deigoni mängumaa. Oleg väitis, et justnagu Magnar oli ohverdanud oma käe, et saada meie käsutusse Nimetu Saatkonna käes olnud Halaniidide sarv, on võimalik ohverdada kõik, mis sellest portaalist läbi tuleb, otse Deigonile. Sellise ohverduse tegemine pole aga niisama ja nõuab Deigoni teenistusse väge, mida tal praegu veel pole. Väge, millesugust kannab endas vaid Valgete Tasujate suur juht Vidrik.

Küll nad nüüd alles kõik vaidlevad! Mina olen päri iga lahendusega, aga kõige enam eelistaksin vast Mužarimi vangistamist. Mis siis, et see vangistus on ajutine, vähemalt päästaksime Felsburgi kurjusest ja kogu maa saaks päikese all õnnelikult edasi elada. Arvestades, kui palju meil on nihu läinud, on see äärmiselt suur võit. Küll me leiame võimaluse, kuidas järgmised põlved Mužarimi vastu võtmiseks ette valmistada.

Ikka veel vaieldakse. Vidrik on nii kahevahel kui üldse olla saab!

Otsustatud! Jentsi sõna sai määravaks. Ta otsustas Deigoni poolt ja koos Olegi ja Lucasega moodustasid nad Valgete Tasujate seast piisavalt suure osakaalu, et Vidrik nende nõu targaks otsustas pidada. Nii, et see saabki teoks. Valgetest Tasujatest saavad Deigoni teenrid.

Kumahelk ja Hak ei suutnud Vidriku otsust uskuda. Nad teatasid otsustavalt, et kui asjad on nii, siis pole neil enam Valgete Tasujate keepidega midagi teha. Nad tagastasid Valgete Tasujate varustuse Vidrikule ja jätsid meiega südamlikult, kuid karmilt, hüvasti. Nad vestlesid meist igaühega eraldi, vandudes, et neil oli au meiega koos seigelda ja nad meenutavad uhkusega tegusid, mida üheskoos korda saatsime, aga sellele rajale nad meiega kaasa ei tule. Kumahelgi lahkumine liigutas mind hingepõhjani. Ta oli alati olnud see, kelle poole vaatasin, kui ei teadnud, milline otsus on õige ja milline vale. Nüüd oli ta lahkumas. Kas oleksin pidanud nendega kaasa minema? Ja Hak.. ta oli mulle alguses Tasujate seast kõige vähem meeldinud, aga aja jooksul ta tõestas end mulle ja tema südamlikud sõnad jõudsid mulle iga kord hinge. Ta oli alati minu pärast mures ja alles lõpu poole julges ta mind üksinda luureretkedele lubada. Kumahelk ja Hak olid nende viimaste kuude jooksul mulle nagu vanemad. Miks just nemad ära pidid minema?

Oli ainult üks Valgete Tasujate seast, keda pidasin neist üllamaks ja suuremaks. See oli Vidrik. Kui Vidrik otsustas, et parim lahendus Mužarimi alistamiseks on Deigon, siis kes olin mina, et tema sõnas kahelda. Vidrik oli ainuke Tasuja, kes oli Mužarimi vastu võidelnud alates sellest esimesest hetkest, kui Tasujad üldse loodi ja kes oli siiani elus, ilma et oleks kordagi sellelt rajalt eksinud. Ta oli ainuke, kes seikles koos minuga ajal, kui Inamis, Luulekahur ja teised veel elus olid. Meie kahekesi olime kõik, kes tõelistest Tasujatest alles olid. Ma olin ühe korra võtnud teise raja kui Vidrik ja see oli viinud mind Mužarimmi. Mitte seekord. Seekord läheme lõpuni. Koos.

Oleg ja Lucas juhtisid meid järve äärde, kus alustasid meie sissepühitsemist Deigonisse. Kui olime põlvili vees, avastasin kerge õõvastusega, et Jents ei liitunud meiega. Selgus, et ta oli juba nädalaid tagasi Deigoni omaks võtnud. Vidrikut see avastus ei kõigutanud. Mužarim pidi hävima ja see, mis hinda maksame meie, polnud talle oluline. Tõmbasime rinna õhku täis ja sukeldusime vetesügavusse.