Veealune labürint

Ta oli päris kaua ära, aga tuli tühjade kätega tagasi. Ütles, et need koopad olid võimatult keeruline labürint olnud ja et tal läks hästi, et ise välja tagasi jõudis.
Istume kaldal ja vaatame tühjade pilkudega veepiiri.
Kõik on korras!!! Mulks ja peanupud olid pinnal! Ausalt, mu vaesed närvid.. Palju nad võivad surmaga mängida? Ronan, Sultan ja Inamis jutustasid, et olid jõudnud iidsesse hauakambrisse ja ekselnud tükk aega veealustes labürintides. Nad olid mingites õhutaskutes puhanud ja siis otsinguid jätkanud.
Nad tõid päris võimsa arsenali varandust kaasa. Nad olid ka mingeid tekste leidnud, mida nad tõlkida ei osanud, aga kirjutasime need nende mälu järgi üles. Kõige huvitavam leid oli vast miski, mida nad nimetasid Halaniidide Sarveks. Artefakt iidsest ajast, mida peaks legendi järgi neli tükki olema. Kahjuks ei tea meist keegi, kes on Halaniidid või mis kasu nad meile tooksid. Palju segadust on veel õhus, aga ehk toob selgust see, kui laseme leitud kirjad ära tõlkida.
Teekond
Ilm on ilus ja teekond läheb sujuvalt.
Teine päev: Minu käsi on noolehaavast aina hullemaks läinud. Täna vaatas Ingo selle üle. Mu käsi väriseb, kui seda kirjutan, aga tundub, et kui linna jõuame, peab laskma selle maha lõigata.
Mitu päeva oleme teel olnud. Ilm kisub palavaks, aga muidu pole häda.
Öösel ründasid meid vargid! Õnneks ajasime nad minema ja keegi meist viga ei saanud.
Jälle üks päev tee peal. Täna õhtul jõuame ehk kohale.
Veider vahejuhtum: nägime metsa vahel vahti, kes põgenes teise patrulli eest. Aitasime tagaajajatel põgeniku kinni võtta. Tuli välja, et see oli keegi Leonardi nimeline. Kahtlustame peale Hundikihvade juttu igat valvurit koostöös Keepide Gildiga, linna jõudes peab üle kontrollima, kas kõik oli ikka nii nagu näis.
Karavan
Felsburgi ei jõudnud, aga kohtusime Timmi karavaniga! See kääbus, keda kohtasime sadamas enne Simo laevale minekut. Toosama, kes Xeroxit enda tsirkusesse palgata soovis. Neil käis muusika ja panime nendega koos vägevalt pidu (mina ja Ingo vähemalt) - see tsirkuserahvas juba teab kuidas aega maha võtta. Jõuab homme ka Felsburgi minna!
Timmi mainis, et oleks tänulik, kui leiaksime mingit teavet ühe punapea kohta nimega Iiris. See oli olnud Timmi sõbranna, kes karavanist mõne aja eest tänava kirja maha jättis ja siis põgenes. Timmi on tema pärast mures ja segaduses.
Hommik käes. Inamis ja Sultan olid asjalikumad olnud ja sel ajal kui me Ingoga mööda laagrit riideid taga otsisime, lasid nad Timmil tõlkida värsid, mis nad hauakambri seinalt leidnud olid:

Kes kurja maa pealt hävitas.
Ja nüüd kui öö on saabund’ taas
neli see ei puhka maas.
Kui sarved kostvad’ taevani,
Mõõk välgub, sihiks Mužarim.
Mis toimub? Igal pool, kuhu me läheme, kohtame Mužarimi nime. See hauakamber ulatus vanuselt sajanditesse, ehk rohkemgi. Tänu Timmile teame aga ühte - Inglikuningas on tiitel, mida kandsid muistsetel aegadel pühad Halaniidid. Kes või miks need Halaniidid olid, on jätkuvalt müsteerium, sest aeg, mil nad elasid, on nii kaugel minevikus, et pea mingit ajalugu säilinud pole.
Felsburg
Jõudsime Felsburgi.
Mind pandi templisse haigemajja. Täna on lõikus. Ingo õnneks jäi minuga veel juttu ajama ja Inamis ei kiirustanud ka minema.
See polnudki nii ebameeldiv. Mulle söödeti mingeid lehti sisse ja kui üles ärkasin, oli asjaga ühel pool. Olengi nüüd ühekäeline. See pole enam lõbus seiklus. Pean ülejäänud elu sant olema ja tänama õnnetähti, et surnute hulgas pole. Kas ma tahan sellel rajal üldse jätakata?
Sultan, Inamis ja Ingo käisid just külas. Nad näisid murelikud. Ilmselt on Felsburgi naasmime toonud tagasi vana dilemma. Kas hoida selles varjatud sõjas Varagi ja Keepide Gildi või Sir Keldroni ja Felsburgi linnavõimude poole.
Igal juhul said mu kaaslased uue infokillu Zinuri kohta ja ei pidanudki selle eest maksma. Infoks oli juhtlõng jõudmaks Zinuri emani. Mina uurisin vahepeal välja, et see Leonard oli tõepoolest kahtlustatav Keepide Gildi agent, kelle vahistamiseks käsk väljas oli.
Plaan
Mu kaaslased läksid Zinuri ema külastama. Ootan põnevusega, mis uudiseid nad toovad ja selgust, mis positsioonile me Varagi ja linnavõimude konfliktis jääme.
Seni vedelen siin templi hoole all ja mõtlen oma invaliidistumisest. Ma ei hakka oma märkmikku isiklike tunnetega koormama, see pole selle jaoks õige koht. Aga pean endas mingile selgusele jõudma, sest nutta ma rohkem ei jaksa.
Seni vedelen siin templi hoole all ja mõtlen oma invaliidistumisest. Ma ei hakka oma märkmikku isiklike tunnetega koormama, see pole selle jaoks õige koht. Aga pean endas mingile selgusele jõudma, sest nutta ma rohkem ei jaksa.